Kasutame liimpuidust palkmajade katuse, lae ja välisseinte soojustamisel laialt levinud mineraalvilla asemel puistemeetodil paigaldatavat tselluvilla. Seda toodetakse vanapaberist, paber aga on teadupärast tehtud puidust ning sobib  väga hästi meie majakontseptsiooniga.

Tselluvilla eeliseks teiste mineraavvillade (klaas- ja kiviivill) ees võib lugeda niiskust siduvat ja ka vabastavat võimet. See tähendab, et suvisel ehk niiskel perioodil imendub liigne niiskus ruumist konstruktsiooni seda kahjustamata ja talvisel, kuival kütteperioodil niiskus vabaneb tasakaalustades siseõhu kliimat loomulikul viisil ilma lisaseadmeteta. Tänu niisugustele omadustele ei pea me soojustatud konstruktsioonis kasutama ehituskilet ega teisi niiskust mitteläbilaskvaid materjale. Nende asemel kasutame aurutõkkepaberit, mis annab kokkuvõttes majale parema sisekliima  ning sobiva niiskustaseme.

Sellise hingava konstruktsiooni tõttu ei teki majas nn termose-efekti.

Kuna tselluvill on hästi poorne, siis on selle isolatsioonivõime ehk soojapidavusomadus väga hea.

Tselluvillas kasutatav antiseptiline aine booraks kaitseb seda võimalike kahjurite ja näriliste eest ning annab villale parema tulekindluse.

Üks tselluvilla pluss on veel selle paigaldamislihtsus ja kiirus, mis väljendub ka soodsamas hinnas. Pärast soojustamistöid teeme igale majale termograafilise uuringu ja õhutiheduskontrolli, millega kontrollime täiendvalt nende tööde kvaliteeti ja maja üldist soojapidavust.

Maailmas on peale tselluvilla kasutusel ka teisi looduslikul baasil põhinevaid soojustusmaterjale, näiteks kanepivill, puitkiudvill või roost tehtud soojustusmaterjal. Tselluvilla kasuks räägib teiste looduslike soojustusmaterjalidega võrreldes soodsam hind.