Finnlog majade õhulekketestide tulemused aastatel 2010-2016

Olulist rolli välispiirete soojusläbivuse juures mängivad piirete õhulekked kuna need suurendavad hoone soojuskadusid. Hoonepiirete õhuleket kontrollitakse lähtuvalt standardist EVS EN 13829: õhulekketestiga 50 paskali rõhkude erinevusel. Hoone keskmine õhulekkearv [m3/(h m2)] antakse välispiirete ruutmeetri kohta. Vastavalt Eesti energiatõhususe miinimumnõuetele ei tohi välispiirete keskmine õhulekkearv ületada üht kuupmeetrit tunnis välispiirde ruutmeetri kohta q50≤1m3/(hm2). Välispiirete keskmine õhulekkearv ei tohi ületada energiatõhususe miinimumnõuete vastavuse tõendamiseks tehtud energiaarvutuses kasutatud väärtust. Niiskuskonvektsiooni riskide vältimiseks tuleb tarindite kriitilised sõlmed (näiteks seina ja vundamendi ning põranda ühendus, seina ja katuse ühendus, katuslae auru- või õhutõkke jätkukohad, läbiviigud) teha võimalikult õhkupidavaks.

Praktilisest küljest vaadatuna on mitmekihiliste piirdekonstruktsioonide ehitamisel suuremad riskid, kui seda on ühekihiliste piirdekonstruktsioonidega (näiteks täispalkmajad). Seda seetõttu, et kuigi tänapäeva ehitus- ja soojusfüüsika võimaldab arvutada väga täpselt piirete soojusjuhtivust kihtide kaupa ja saada häid tulemusi, siis ehitusprotsessis erinevate seinakihtide paigaldamisel tekkida võivad vead või puudused viivad tegeliku tulemuse mõnevõrra alla.

Aastatel 2010 kuni 2016 on läbi viidud Finnlog majade õhupidavuse hindamiseks õhulekketestid 24 juhuslikult valitud maja osas. Finnlog on teinud neid teste kindla eesmärgiga saada tagasisidet tehtud töö kvaliteedile ja vähendada järjekindlalt majade õhuleket. Aasta aastalt on saadud kogemusi rakendatud iga järgmise maja ehitamisel ning ülaltoodud graafik iseloomustab seda tööd kõige paremini.

Ühegi testitud maja puhul ei ületatud normatiivset õhuvahetuskordaja piirmäära. Viimaste aastate vaatlustulemused näitavad, et osade majade puhul on saavutatud normatiivsest väärtuses  ligi 3 korda paremad tulemused võrreldes varasemate aastatega (2007-2009) (õhuvahetuskordaja ei tohi olla suurem kui 3). Graafikult on näha, et eriti head ja stabiilsed tulemused on saavutatud viimase 3 aasta jooksul.

Maja suuruse mõju õhupidavuse tulemustele

Eeltoodud graafikul on toodud majade mõõtmistulemused esitatud ka vastavalt majade põrandapinna suurusele, vasakult alates väiksema pinnaga majad ja paremale suundudes suurema pinnaga majad. Nagu graafikult näha, ei ole maja suurus väga hea õhupidavuse saavutamisel probleem. Nii näiteks on 302 m2, 160 m2 ja ka 109 m2 pinnaga majade puhul saavutatud väga hea õhupidavus, mis on normatiivsest väärtusest rohkem kui 3 korda parem. Seega maja suurus otseselt ei mõjuta kuidagi kõrge õhupidavuse saavutamist ning ennekõike sõltub õhupidavus ehitustööde kvaliteedist.

Maja konstruktsiooni mõju õhupidavuse tulemustele

Ülaltoodud graafikus on toodud palkmajad ka välisseina konstruktsiooni paksuse ja korruste arvu järgi. Vasakult on toodud õhema liimpuitpalkseinaga majad ja graafikul paremale liikudes seinakonstruktsiooni paksus suureneb.

Graafikust on näha, et kõik neli 240 x260 paksusega palkmaja (ehitatud 2012-2016 aastal) on saavutanud väga head õhupidavuse tulemused, kuid pea samasugused tulemused on erinevatel aegadel saadud ka veidi õhemate seinakonstruktsioonidega majade puhul.

Kas paksema konstruktsiooniga maja õhupidavust on lihtsam saavutada saab öelda pikemaajalise vaatluse põhjal, hetkel on vaatlusandmeid selles osas hinnangu andmiseks vähe.

Finnlog majade keskmine õhulekkearv aastatel 2008-2016

Eeltoodud graafik illustreerib kokkuvõtlikult Finnlogi poolt testitud majade õhulekke vähenemist. Majade õhupidavust on suudetud igal aastal järk-järgult parandada, ainuke erand on 2011 aasta, mis on tõenäoliselt tingitud ka sellest, et sel aastal oli vaatlusandmeid ainult kahe maja osas. Teiste aastate osas on vaatlusandmeid igal aastal vähemalt 4-5 maja kohta. Eriti head majade õhuvahetuskordaja keskmised väärtused on kahel viimasel aastal.