Energiatõhusus

Alates 1. juulist 2009 kehtib Eestis energiatõhususe miinimumnõuete määrus, mille kohaselt ei tohi väikemaja energiatõhususarv ületada aastas ruutmeetri kohta 180 kWh. Energiatõhususarv on arvutuslik kaalutud näitaja, mis otseselt ei peegelda hoone tegelikke soojakadusid ja energiatarvet.

Näiteks pelgalt elekterkütte puhul tuleb hoone energiatõhususarvu saamiseks tegelikult kasutatud elektrienergia kogus läbi korrutada kaalumisteguriga 1,5 ja seejärel tulemus jagada hoone köetava pinna ruutmeetritele. Suure kaalumisteguriga korrutamise nõue tekitab kaudselt kohustuse soojustada elekterküttega hooneid poolteist korda rohkem kui näiteks gaasiga köetavaid maju, kus energia kaalumistegur on 1,0.

Loomulikult teeme ka kõigile Finnlogis koostatud ehitusprojektidele energiaarvutuse, mille alusel määrame täpselt kindlaks nii hoone soojakaod kui ka energiatõhususarvu. Läbimõeldud projektid, kvaliteetsed materjalid, asjatundlik ehitus ja alljärgnevate energiatõhususe põhimõtete järgimine võimaldavad Finnlogil pakkuda Teile energiasäästlikku ja mugavat kodu.

Terviklik kütte- ja ventilatsioonilahendus

Energiatõhususe miinimumnõuete järgimine tähendab seda, et juba varajases projekteerimisstaadiumis käsitleb projekteerija hoonet tervikuna ning mõtleb peale muu hoolikalt läbi ka kütte- ja ventilatsioonilahenduse.Selge on see, et elektriradiaatoritel põhinev küttesüsteem tavalise elamu puhul energiatõhususe miinimumnõuetele ei vasta – olenemata sellest, kas tegemist on puitsõrestik-, kivi- või palkseinaga. Põhiküttena võiks kaaluda soojuspumpa või taastuvtoormel küttega süsteemi, tarbevett tasuks aga võimaluse korral soojendada päikesekollektori abil.

Olulist energiasäästu pakub ka soojatagastiga ventilatsioonisüsteem. Sageli pööratakse põhjendamatult suurt tähelepanu seinte soojapidavusele, teadmata sealjuures, et tavalises hoones on suurima soojakao taga hoopis ventilatsioon. Loomulik ventilatsioon põhjustab normikohase õhuvahetusega majas isegi kuni 30–35% kogu soojakaost. Kui hoone ei ole õhutihe, suurenevad õhuvahetusest tulenevad kulud veelgi. Samuti oleneb soojakadu sellest, milliseid aknaid-uksi kasutada ja kui suured on aknapinnad.

Finnlogi hingav ja säästlik palkmaja

Palkmajade puhul seatakse sageli ennatlikult kahtluse alla palkseinte soojapidavus ja kardetakse, et need piirded lasevad tuult läbi. Finnlogi elumajade liimpalkseinad on aga piisavalt soojapidavad ja täiesti õhutihedad ning tagavad mugava ja tervisliku sisekliima.

Seinakonstruktsioonide soojusülekandekoefitsiendid ehk U-arvud võivad rääkida esmapilgul näiteks sõrestikmaja kasuks, kuid hoonet tuleb vaadata tervikuna. Eeldades, et palkseinte arvutuslik soojapidavus on väiksem kui tavapärasel seinal, saame selle näitaja kompenseerimiseks täiendavalt soojustada hoone põrandat ja katuslage. Enamasti kasutame Finnlogi elumajadel katusealustes ruumides välispiirdena sõrestikseinu ja nende soojapidavus parandab ka hoone üldisi näitajaid.

Seega on Finnlogi palkmaja soojakadu tervikuna väike. Pealegi toimib palkhoones erinevalt puitkarkass- või kivimajast tänu hingavatele seintele loomulik niiskusregulatsioon. Tähelepanuta ei saa jätta ka massiivse liimpalkseina soojusmahtuvust, mis avaldub eriti varakevadel tänu päikeselt saadud energiale reaalses küttekulude vähenemises.

Soovitused energiatõhusa hoone planeerimiseks

  • Hoone peaks olema kompaktne: ülemäärane liigendatus suurendab seinapinda.
  • Tuleks kaaluda soojatagastiga ventilatsioonisüsteemi väljaehitamist: kõige suurema soojakao põhjustab loomulik ventilatsioon.
  • Küttesüsteem võiks põhineda soojuspumbal või taastuvtoormega küttel.
  • Välispiirded peavad olema õhutihedad.
  • Tuleks vältida põhjendamatult suuri klaaspindu ning valida aknad-uksed, mis on kvaliteetsed ja peavad hästi sooja.
  • Hoone energiatõhusust saaks suurendada ka päikesepatareisid ja -kollektoreid kasutades.