Puit on vaieldamatult üks levinuimaid ehitusmaterjale, mida tänu heale töödeldavusele igapäevaselt enamike majade ehitamisel pidevalt kasutatakse. Puidu hea omakaalu ja kandevõime suhe teeb selle kasutatavaks kõikvõimalikes konstruktsioonides. Vaatame veidi lähemalt puidu soojapidavuse ja niiskuse küsimusi, kuna need on sageli kõige aktuaalsemad teemad, mille vastu huvi tuntakse.

Vundamendi ehitus on iga maja jaoks üheks olulisemaks ja vastutusrikkamaks tööetapiks. Võimalikud probleemid madala lintvundamendiga on seotud enamasti vundamendi ebaühtlase vajumisega, ebapiisavalt tehtud hüdroisolatsiooniga, soojustamisega või hoopis niiskusprobleemidega, mis saavad alguse vundamendi ümbruse vee ebapiisavast ärajuhtimisest. Alljärgnevalt veidi lähemalt nendel teemadel.

Statistikaameti andmetel oli puidupõhiste toodete eksport 2013. aasta esimese seitsme kuuga 947 miljonit eurot, mis on 13,3% rohkem kui 2012 aasta sama perioodi jooksul. Puidutoodete väliskaubanduse bilansi ülejääk suurenes 702 miljoni euroni.

Elame ajal, kus kahjuks aeg-ajalt külastavad meie kodusid kutsumata külalised.  Ikka ja jälle on kuulda lugusid sellest, kuidas vargad on inimeste kodusid külastanud ja mida on ära viidud. Ka ehitusobjektidel on probleeme vargustega ning iga majaomanik peaks enne ehitusperioodil läbi mõtlema, kuidas kaitsta oma ehitusobjekti.

Ehituse planeerimine on mitme etapiga protsess. Sageli on nii, et kui lumi kevadel sulab, hakkavad inimesed mõtlema, et nüüd on paras aeg ehitusplaane tegema hakata, küllap siis saab maja hiljemalt suve lõpuks valmis. Kevad on tõepoolest kõige parem aeg ehituse, kuid mitte planeerimise alustamiseks. Selleks, et kevadel ehitustöödega pihta hakata, peaks juba eelmisel sügisel kavandamisega algust tegema.

Alates 9. jaanuarist 2013 kehtib uus ja karmim energiatõhususe miinimumnõuete määrus. Mitmete oluliste muudatuste kõrval korrigeeriti ka väikeelamu energiatõhususarvu piirväärtust. Kui seni kehtis väikeelamule piirväärtus 180 kWh/(m2 a), mille alusel hetkel veel ehituslube väljastatakse, siis uuest aastat hakkab kehtima uus piirväärtus 160 kWh/(m2 a). Samuti saavad muudetud energiakandjate kaalumistegurid – elektrienergia puhul senise kaalumisteguri 1,5 asemel on uues määruses kasutusel tegur 2,0.

Kui hoone välisilme kujundab arhitekt kooskõlas olemasoleva keskkonna, esitatud ehituslike ning arhitektuursete nõutega, siis sisekujundus jääb tihtipeale koduomaniku enda otsustada-lahendada ning sisearhitekti pärusmaaks arvatakse rohkem avalike funktsioonidega ruumide disainimine. Enamasti inimestele meeldib kodukujundusega tegeleda ning seda tehakse suure pühendumuse ja entusiasmiga. Nendel juhtudel, kui soovitakse kodurajamise protsessi kaasata ka sisearhitekt on soovitatav arvestada järgnevaga.

Krundi käiguteede ja parklate katmiseks on mitmesuguseid võimalusi. Kõige lihtsam variant on katta teed või parkimisplats graniitsõelmetega. Võib ka asfalteerida, aga seda tänapäeval eramute puhul eriti ei tehta. Teine võimalus on kasutada sillutiskive: betoonkivi, tänavatelliseid, graniiti või muid looduskive. Kõige sagedamini kasutatakse betoonkivi, millel on praegusel ajal palju värvusi ja vorme. Betoonkivi on hinnalt soodsam kui looduskivid, selle paigalduse hind koos materjaliga on ca 150 m2 ala puhul 26-30 EUR/m2. Lihtsa killustikaluse ehitus maksab ca 10-12 EUR/m2. Kõige kallim on...

Piirdeaiad võib laias laastus jagada kolme gruppi: võrkaed, puitaed ja metallaed. Kõige lihtsam ning soodsam lahendus on tavaline võrkaed, mida kasutatakse pigem krundi tagumiste osade piiramiseks. Fassaadi- või tänavapoolne osa ümbritsetakse enamasti puit- või metallaiaga. Kõigi aiatüüpide puhul on võimalik kasutada valmismooduleid – nende paigaldus on lihtsam, kiirem ja odavam. Enne aia rajamist tuleks uurida, ega kohalikul omavalitsusel ole piirdeaedadega seoses mingeid nõudmisi või soovitusi. Aia rajamise eelarvele avaldab mõju ka aiapostide vundeerimise meetodi valik.