Ebapiisav õhupidavus on üks suuremaid majade niiskusprobleemide ja sealhulgas ka hallituse tekitajad. Halva õhupidavusega piirdekonstruktsioonides tekivad paratamatult aja jooksul konstruktsioonide kahjustused, mis halvendavad kokkuvõttes ka eluruumide seisukorda ning inimeste tervist. Kõigele lisaks suurenevad ebatihedate konstruktsioonide tõttu ka märkimisväärselt hoone kütteenergia kulud.

Probleemi võimendab tegelikkuses ka see, niiskuskahjustused muutuvad nähtavaks sageli alles peale seda kui tavapärane garantiiaeg (2 aastat) on möödas. Ebapiisavast õhupidavusest tingitud kahjustuste parandustööd on enamasti aga väga töömahukad ja kallid. Enamasti on vajalik piirdekonstruktsioonid avada, kahjustatud kohad korda teha ja siis korrektselt konstruktsioon tihendada ja taastada taas viimistlus.

Õhupidavus saavutamine on kaasaegse maja üks esmane ülesanne, mida pole veel piisavalt klientide poolt väärtustatud ja seetõttu on endiselt näha ehitusfaasis objekte, kus teemaga läbimõeldult ei tegeleta.

 

Õhupidavus tuleb kavandada juba projekteerimise faasis

Maja piirdekonstruktsioonide õhupidavuse tagamiseks tuleb sellega hakata tegelema juba projekteerimise faasis ja hinnata sõlm-sõlme haaval konkreetseid lahendusi ja leida töötavad ja teostatavad lahendused. Enamikul juhtudel tuleb selgeks teha ja kavandada konkreetsed töölõigud ja jälgiga, et need õigel ajal tööprotsessis teostatud saavad.

Kui konstruktsiooni õhupidavuse saavutamiseks vajalikud sammud pole läbi mõeldud ja õigeaegselt teostatud siis hiljem selle saavutamine sageli võimatu või muutub töö oluliselt kallimaks.

Õhupidavuse tagamine peab olema tagatud kogu maja eluea jooksul ja seetõttu peab teostatav lahendus olema projekteeritud ja teostatud ajas toimivana, mitte ainult maja valmimise hetkel.

Finnlog peab oma majade ehitamisel õhupidavust väga oluliseks ja on välja töötanud toimivad lahendused. Finnlog majadele tehtud õhulekkearvude mõõtmised on olnud nõutavast oluliselt paremad. Tutvu mõõtmistulemustega siit.

 

Millele tähelepanu pöörata?

Õhupidavuse saavutamiseks tuleks kasutada toimivaid ja vananemiskindlaid tihendusmaterjale. Kriitilisemad ja olulisemad tihendamist vajavad kohad on seotud akende ja uste perimeetriga, piirdekonstruktsioonide nurkade ja liitekohtadega.

Erinevate tihendusteipide kasutamisel tuleb tagada aluspindade tolmust ja mustusest puhastamine ja vajadusel, toimiva nakke saavutamiseks, tuleb aluspind ka eelnevalt kruntida. Tihendusteipide puhul tuleb kasutada sobilikke plastikust labidaid või rulle, millega surutakse ja hõõrutakse ning tagatakse korrektne kontakt teibi ja aluspinna vahel. Läbiviikude tihendamisel on mõistlik kasutada vastavaid mansette ja sobilikke mastikseid.

Kvaliteetsemaid tihendusmaterjale saab kasutada ka miinus -10 kraadisega külmaga ning pole takistusi korrektse töö teostamiseks.