Ajad muutuvad, nõuded muutuvad. Ehitusvaldkonnas on viimasel ajal samuti tehtud mõned olulised muudatused, mille teadmine tuleb kasuks ka igale tellijale. Millised need muudatused on ja millist mõju need peaks endas kandma?

Alates 01.07.2018 muutus Eestis ehitusettevõtete kvalifikatsiooni tõendamise süsteem ning seniselt hariduse ja töökogemuse põhiselt süsteemilt on mindud üle kutsetunnistuste süsteemile. Mida see sisuliselt tähendab?

Kutsepõhise pädevuse tõendamise süsteemi juurutamine on riigi ja suuremate erialaliitude ühine pingutus, et parandada ja muuta kvaliteetsemaks ehitusvaldkonna ettevõtete tegevust.

Kui seni võimaldas seadusandlus tõendada ettevõtete pädevaid isikuid erialast haridust tõendava dokumendi ja töökogemuse abil siis nüüd tuleb igal pädeval isikul hankida vastav erialane kutsetunnistus.  Kutsetunnustuse saamiseks tuleb osaleda koolitustel ja täita muud nõuded hariduse ning töökogemuse osas ja sooritada edukalt ka kutsealaga seotud eksam.

Oluline muudatus on ka see, et uue süsteemi järgi antakse kutsetunnistus välja tähtajaliselt, mille järel tuleb taastõendada oma teadmisi ja oskusi iga 5 aasta tagant. Kutsetunnistus kantakse Kutsekoja kutseregistrisse:  https://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutseotsing, mis võimaldab lihtsalt kontrollida, kas kutsetunnistus on kehtiv.

Kutsepõhise süsteemi puhul kantakse ettevõttega seotud  pädev isik majandustegevuse registrisse, mis omakorda on seotud kutseregistriga ja kuvab pädeva isiku juures ka tema kutsetunnistuse andmed.

Mida võiks tellija kontrollida enne ehitajaga lepingu sõlmimist kui ka tööde ajal?

  • Kontrollida, kas ehitusettevõtjal on majandustegevuse registris: https://mtr.mkm.ee/ valdkonnas tegutsemise kohta sisse kantud majandustegevuse teade.
  • Kontrollida, kas ettevõtja pädeva isiku kutsetunnistus kehtib kogu plaanitava ehitusperioodi jooksul (loomulikul on võimalik ka see, et pädev isik lahkub ettevõttest ja koos sellega tekib ettevõttel vajadus uue pädeva isiku osas, kelle kutsetunnistus kehtiks).
  • Kontrollida, kas konkreetne ettevõtte pädev isik osaleb ka tegelikult tellija projektis (kehtiv seadusandlus nõuab, et ainult pädev isik saab allkirjastada objekti ehitusalast täitedokumentatsiooni).

Kokkuvõttes peaks kutsetunnistuse süsteemile üleminek ühtlustama ehitusfirmade spetsialistide teadmisi läbi süsteemsete koolituste ning sellega seoses peaks ka paranema üldine ehitustegevuse kvaliteet. Kas see ka nii saab olema, näitab aeg.