MENÜÜ
Üheks esimeseks otsuseks, mida iga tulevane majaomanik peab tegema, on krundi asukoha valik. Krundi asukoha valikus on kindlasti alati tubli annus emotsionaalsust, sest koht, kuhu oma maja ehitada, peab meeldima, kuid vähemalt samapalju, kui mitte rohkem peab valiku juures olema ratsionaalset kaalutlemist.
Vaatame lähemalt peamisi valikuvõimalusi, kuhu oma kodu rajada. Kui jätame üksikud ja eraldatud krundid praegu vaatluse alt välja siis põhiosas tuleb teha valik selle järgi, kas krunt asub nn. uusarenduse piirkonnas või juba pikaajaliselt väljakujunenud vanemas elamurajoonis.
Vanem elamurajoon
Väljakujunenud elamurajooni vaieldamatuks plussiks on see, et põhimahus piirkonna elamud kõik lõpuni välja ehitatud ning seetõttu elamurajoonist selge arusaam ja tunnetus olemas. Sellise elamurajooni puhul on alati ka rohkem kõrghaljastust ja rohelust, mis muudab piirkonna kodusemaks.
Vanemates elamurajoonides on küll harva saada täiesti lagedaid ja ehitisteta krunte, kuid aeg-ajalt neid siiski saadavale tekib, näiteks, kui mõni suurema krundiga kinnistu oma krundi poolitab või on jäetud mõni krunt välja ehitamata. Lisaks sellistes rajoonides müüakse aeg-ajalt peaaegu krundi hinnaga suuresti amortiseerunud maju, mis tähendab seda, et olemasolev maja tasub lammutada ja uus asemele ehitada.
Sellistes piirkondades saab kohe selge pildid ja tunnetuse, millise väljanägemisega maja paremini sellele krundile sobib, et see haakuks ka olemasolevate majade ja kõrghaljastusega.
Loomulikult tuleb lähtuda ka piirkonna detailplaneeringust või krundi projekteerimistingimustest.
Miinuspoolel on sellistes piirkondades kommunikatsioonide olemasolu või nende kehv seisukord. Viimastel aastatel on kohalikud omavalitsused hoogsalt investeerinud ka vanemate elamurajoonide trasside uuendamisesse ning sellega olukorda parandanud. Lisaks võib vanemates elurajoonides häirida see, et ümbritsevate majade seisukord võib olla väga erinev. Võib-olla korralikult renoveeritud ja hooldatud maju ja samas kõrval mõni tugevasti lagunenud ja trööstitu elamu. Kuid inimeste jõukuse kasvades küllap vanemates elamurajoonides majade üldine seisukord ühtlustub ning seetõttu pikemas perspektiivis ei ole see väga suur probleem.
Uued arenduspiirkonnad
Uute arenduspiirkondade puhul on kruntide valik suurem. Kuna kõik ehitatavad majad on uued siis majade hea seisukorra tõttu pilt ühtlasem, kui vanemas elamurajoonis. Samuti on uute elamupiirkondade plussiks kaasaegsed kommunikatsioonid ja uued kõvakattega teed ning enamasti ka korralik tänavavalgustus.
Kuid üheks oluliseks uute arenduspiirkondade probleemiks on see, et kipub tekkima nn. poolikult valmisehitatud maju, mille ümbrus sageli häiriv ja korrastamata. Samuti ei ole oma maja ehitama asudes teada, milline maja kõrvalkrundile ehitatakse ning seetõttu võib hiljem mõnevõrra üllatusi tekkida, kui näiteks naabri maja hakkab varjutama õhtupäikest ning seni hubasele päikeseküllasele terassile enam päike ei paista.
Lisaks kipuvad uusarendused olema sageli rohkem põllupealsed piirkonnad, kus kõrghaljastust vähe ning kulub pikki aastaid enne kui piirkond rohelisemaks muutub. Mitte vähetähtis pole ka see, et uusarendused on enamasti keskustest veidi kaugemal kui vanemad väljakujunenud elamupiirkonnad ning seetõttu kulub sõitmisele omajagu rohkem aega ja toob kaasa suuremaid kulusid.
Kokkuvõttes tasub oma krundi otsimisel vaatluse alla võtta kõik saada olevad krundid, olenemata sellest, kas tegemist uusarenduse või vanema elamupiirkonnaga. Eeltööd on küll rohkem, kuid sellega suureneb ka võimalus, leida parim ja sobilikum krunt oma majale.