Oma kodu rajamine ei tähenda ainult maja ehitamist. Lisaks majale tuleb vaeva näha oma koduaia kujundamisega. Millega siis täpsemalt tuleb tegeleda ja mida tasub nende tööde puhul arvestada?

Koos ehitusloa taotlemisega ettevalmistatav projekt sisaldab ka osaliselt krundi haljastust ja auto-ja käiguteede ning piirdeaedade infot, kuid see on sageli kajastatud minimaalses mahus. Põhjus selles, et eelprojekti mahus projekteerimisel keskendutakse ennekõike majaga seotud teemadele, kui kõige tähtsamatele. Krundi haljastus ja piirded kajastatakse eelprojektis lihtsamalt ka seetõttu, et nende rajamisega seotud kulud oleksid väiksemad. Üldjuhul kehtib põhimõte, et maja kasutusloa taotlemisel vaadatakse üle ka projektijärgses mahus piirded, haljastus, teed, platsid ning võrreldakse neid projektis tooduga.

Haljastusprojekt

Oma koduaia osas parima ja läbimõelduma tulemuse saamiseks tasub tellida korralik haljastusprojekt, mis sisaldab detailides kõiki aia rajamisega seotud töid. Hea haljastusprojekt sisaldab haljastusplaani, koos mõõtkavas teede ja platsidega, puude – põõsastega vastavateks istutusaladeks jagatuna. Lisaks kuulub haljastusprojekti juurde ka tööde seletuskiri, taimetabelid ja detailjoonised näiteks istutusalade läbilõigete osas. Populaarseks on muutunud ka 3D joonised, mis annavad parima ettekujutuse rajatavast krundist. Haljastusprojekti abil on võimalik küsida täpselt hinda haljastusega seotud tööde tegemiseks, sest tööde mahud ja materjalide ning omavahel kokkusobivate taimede – istikute kogused on täpselt kirjas.

Vaatame natuke lähemalt piirdeaia ja teede ning platside rajamisega seotud töid.

Piireaiad

Tõeline kodu tunne tekib siis kui krunt on piiratud korraliku piirdeaiaga. Üldjuhul on tavaks kujunenud, et tänavaga piirnev aed on kõige esinduslikum ja enamasti on see puitaed, mis palkmajaga ka hästi alati kokku sobib. Samas teised naaberkruntidega piirnevad küljed on enamasti võrkaiad, mida kohalikud omavalitsused sageli ka lausa nõuavad, et õhk kruntide vahel liiguks.

Piirdeaia standardkõrguseks on enamasti 1,5 m. Jalgvärav paigutatakse tavaliselt autovärava kõrvale aga olenevalt krundist ja maja paiknemisest sellel, tehakse ka eraldiseisvaid jalgväravaid, mis viivad otsemat teed pidi maja peasissepääsuni. Sellise eraldiseisva jalgvärava ja tee rajamine on mõnevõrra kallim, kuid seevastu enamasti ilusam.

Oluline otsus tuleb teha autovärava osas. Kui ruumi värava kõrval piisavalt, siis sobib hästi lükandvärav, mis ennekõike talvel on väga mugav, sest ei nõua põhjalikku lumekoristust värava avamiseks. Teine võimalus on kasutada autoväravana nn. tiibväravat, mida saab panna avanema kas siis sisse- või väljapoole. Just suurema mugavuse mõttes on järjest levinumaks muutunud lükandvärv.

Tänapäeval, kus mugavus aukohal, tasub väravale lisada automaatika, mis võimaldaks värava avada näiteks puldist või oma nutitelefoniga. Värava automaatika ja väravakella jaoks tuleb kindlasti õigeaegselt maakaabel paigaldada. Vajalikud toitekaablid tasub viia värava juurde isegi siis kui esialgu ei plaani automaatika kasutamist, sest hiljem kui haljastus krundil tehtud tähendaks see suuremat lisatööd, mida tasub vältida.

Piirdeaia ehitamine tasub jätta võimalusel üheks hilisemaks tööks, sest krundil ehitustööde ajal suurema tehnikaga manööverdamisel võib aed kergesti viga saada.

Teed ja platsid

Tänapäeval on suur valik väga erineva kuju ja värviga tänavakive ning igaüks peaks leidma enda majaga kokkusobiva lahenduse. Kõik krundisisesed tänavakivi sillutised tasub võimalusel välja ehitada korraga, sest siis on töömaht suurem ja võimalik ehitustööde hinda lihtsamalt soodsamaks kaubelda.

Sillutusaladel on oluline koorida külmakerkeohtlikud pinnasekihid ning korralikult tihendada killustiku- või kruusakiht, mis tagab teede ja platside püsimise ka aastate pärast. Tihendatud aluspinnale pannakse seejärel u. 3-5 cm paksune korralikult silutud liiva või tuhakiht ning seejärel alustatakse kivide ladumist.
Peale kivide paigaldust, pannakse sillutisele kuiva liiva ja aetakse see harjadega vuukidesse ning lõpuks pind tihendatakse. Vuukide täitmist liivaga tuleb sageli teha mitmeid kordi ja kogu paigaldustöö on küllaltki ajamahukas.
Autoga sõidetavate aladel tuleb aluskiht teha mõnevõrra paksem ning kasutatakse ka suurema paksusega kive, et suuremale koormusele vastu pidada. Seevastu käiguteede puhul on kasutusel kergemad kivid.

Mitmed tänavakivide tootjad pakuvad kive mitmekihiliselt, kus värvipigment on lisatud ainult kivi ülaosas u. 4 mm ulatuses. Selline lahendus võimaldab mõnevõrra odavamat hinda, kuid väljanägemine on täpselt samasugune nagu ühekihilise värvilise kivi puhul.

Üks küllaltki oluline kuluartikkel teede ja platside rajamisel on äärekivide maksumus. Kulude kokkuhoiu eesmärgil paigaldatakse ka aeg-ajalt aedades sillutisi ka ilma äärekivita, kuid sellised sillutised kipuvad siiski kergemini lagunema ning võimalusel on soovitav igale poole teede ja platside piirdeks panna vastav äärekivi.

Kokkuvõttes

Aia rajamine vajab korraliku kavandamist ning ei tasu seda maja ehitamisel unustada. Mõistlik on arvestada juba kodu rajamise eelarves ka läbimõeldud aiaga ning selle tarbeks jätta vahendeid.

e-raamat "Palkmaja etapid"

Kohustuslik lugemine kõigile, kel plaanis lähiajal maja ehitada. Oleme kontsentreerinud kõige olulisema info palkmaja ehituse kohta ja pannud selle arusaadavasse keelde.