MENÜÜ
Puit on vaieldamatult üks levinuimaid ehitusmaterjale, mida tänu heale töödeldavusele igapäevaselt enamike majade ehitamisel pidevalt kasutatakse. Puidu hea omakaalu ja kandevõime suhe teeb selle kasutatavaks kõikvõimalikes konstruktsioonides. Vaatame veidi lähemalt puidu soojapidavuse ja niiskuse küsimusi, kuna need on sageli kõige aktuaalsemad teemad, mille vastu huvi tuntakse.
Puidu soojapidavus
Puit on poorse ehitusega ja seetõttu võrdlemisi hea soojaisolatsioonivõimega materjal. Arvestama peab aga sellega, et puitmaterjali soojapidavus väheneb, kui puidu niiskussisaldus suureneb. Nimelt surub vesi puidu pooridest õhu välja ning koos sellega muutub materjali soojusisolatsioonivõime mõnevõrra halvemaks. See on üks peamistest põhjustest, miks tuleb puitkonstruktsioonid niiskustõkkega isoleerida või töödelda.
Lisaks niiskusele mõjutab puitmaterjali soojapidavust puidu tihedus. Mida tihedam on puit, seda suurem on soojusjuhtivus. Liimpuidust palkmaja seinakonstruktsiooni puhul on puitlamellid tasakaalustatud, suurema tihedusega lamellid ja väiksema tihedusega lamellid on palkseinas ühtlaselt jaotatud ning seetõttu mõju seina ebaühtlasele soojapidavusele väiksem.
Järjest suuremale soojapidavusele suunatud seinakonstruktsioonide nõuded teevad järjest keerulisemaks palkmaju müüvate firmade elu. Loomulikult ei saa palkmaja seinakonstruktsiooni võrrelda järjest paksemaks muutuvate soojustusmaterjalidega kaetud seintega, kuid iga maja puhul tuleb vaadata tervikut, mitte ainult seinakonstruktsioone. Seinte kaudu kaob kütteenergiat umbes 15-20% ning investeerides paksu soojustatud seinakonstruktsiooni muutub sageli küsitavaks investeeringu tasuvus.
Palkmaja massiivsed seinad akumuleerivad soojust ning sellega aitavad mõnevõrra vähendada väiksemat soojapidavust. Pigem ei ole palkmaja puhul enamasti probleem mitte otseselt puidu soojapidavus, kui just see, et puidu kuivamisest / vajumisest tekivad palkide vahele tühimikud ning soojus pääseb sealt välja. Liimpuidust palkmajal on aga selles kohas suur eelis, kuna palkseina vajumised on minimaalsed ning risk soojuskaole vajumispragude tõttu minimaalne.
Puidu niiskus
Puitmaterjali üks olulisi omadusi on siduda niiskust. Vastavalt ümbritseva keskkonna niiskussisaldusele ja temperatuurile puitmaterjal muudab ja ühtlustab oma niiskust. Sellist puidu võimet imeda endasse niiskust seni, kuni see tasakaalustub ümbritseva õhu niiskusega nimetatakse hügroskoopsuseks.
Ühelt poolt on selline omadus negatiivne, sest niiskuse muutusega kaasneb puitmaterjali kuju muutumine ning suurem niiskus võib kaasa tuua näiteks mädaniku. Teiselt poolt aitab selline niiskuse sidumine paremini tagada majas sobilikku mikrokliimat ja inimene tunneb ennast puitmajas olles hästi. Mõnikord kasutatakse ka mõistet, et puitmaja “hingab”, kuid ehitusfüüsikas sellist mõistet ei tunta. Pigem tuleks mõista alati selle väljendi puhul, et puit aitab ühtlustada ruumide õhuniiskust, suurema niiskuse korral seob seda ja väiksema niiskuse korral annab niiskust ruumi tagasi.
Puidu niiskuse tõttu toimuva kujumuutuse tõttu on väga oluline kasutada ehitamisel nn. ehituskuiva puitu, mille niiskussisaldus jääb vahemikku 16…20%. Finnlamelli OY on viinud oma liimpuidu puhul algse niiskussisalduse 15%-le, mistõttu hilisemate kujumuutuste mõju väheneb oluliselt (Finnlog kasutab oma majade ehitamisel Finnlamelli OY tehasest toodud liimpuitu). Nimelt kehtib puitmaterjali puhul lihtne reegel, mida suurem on puidu niiskussisaldus, seda suuremad on niiskuse väljakuivamisest tekkivad deformatsioonid.