Maja ehitamise kiirus - Finnlog

Maja ehitamise kiirus

Ehitamine on pikk protsess, see ettekujutus on sageli meisse otsekui sisse kodeeritud ja me lepime sellega. See aeg, kui eramuid ehitati mitmeid aastaid, on pärit ajast, kuid seda tehti peamiselt oma jõududega ise ehitades palgatöö kõrvalt, raha säästes, väikeste tööetappide kaupa.

Juba ammu on see lähenemine ehitamisele muutunud ja enamik ehitab oma maja pangalaenu abil ning soovib ehitada oma maja võimalikult lühikese ajaperioodi jooksul. Kuidas ajaliselt majaprojekt ellu viiakse? Miks on lühike ajaperiood oluline ja miks ehitaja sageli oma riskide maandamiseks pikema tähtaja annab kui reaalne vajadus?

Ettevalmistav periood

Tinglikult on ettevalmistav periood ajavahemik, kus ostetakse krunt,  valitakse või tellitakse maja ehitusprojekt, küsitakse hinnapakkumisi ehitustööde teostamiseks / sõlmitakse ehitusleping ja taotletakse ehitusluba. See periood võib olla väga erineva pikkusega, see võib olla 3-4 kuud aga võib olla ka mitu aastat (näiteks, kui krundi ostul kaasneb vajadus detailplaneeringu teostamiseks ja sellega seotud kooskõlastuste hankimiseks). Ideaalis võiks ettevalmistav periood aega võtta orienteeruvalt 3 kuud.

Ehitusperiood

Ehitamise kiirust hakatakse arvestama tavaliselt hetkest, kui lepingu järgselt objektil ehitustööd reaalselt algavad. Tavaliselt on lepingus ka kirjas, et juhul kui plaanitavate tööde alguseks ei ole väljastatud ehitusluba siis lükkuvad ka tööd ja tähtajad selle võrra edasi.

Võimalik järgmine ajaline risk on seotud vundamendi ehitustöödega. Nimelt sageli ei ole tellija poolt teostatud eelnevalt pinnase geoloogilist uuringut ning vundamendi rajamisega seotud kaevetööde käigus võib selguda täiendav tööde maht pinnase- ja täitetööde ning näiteks ka kõrgema vundamendimüüri ladumiseks. See võib ja sageli ka mõjutab tööde ajaplaani.

Ehitusperioodi võivad mõnevõrra mõjutada ka ehitusaegsed projekti muudatused või näiteks häired teatud viimistlusmaterjalide tarnes. Kuid enamasti ei  ole nende mõju märkimisväärne ning üldjuhul on ehitaja ka alati jätnud teatud varu oma ajaplaani.

Kusjuures kõige suurem ajaline varu jäetakse tavaliselt objekti lõpufaasi. Näiteks kui ehituslepingu järgselt on ehitaja ülesanne ka korraldada majale kasutusloa saamise siis kuna see sõltub riiklikest ametkondadest siis jäetakse selle tarbeks ajaplaani sageli suurem ajaline puhver või tuuakse lepingus välja, et ametkondlike viivituste (näiteks ametiasutuste puhkuste perioodi) tõttu kulunud aeg lükkab lõpptähtaega edasi. Heaks tulemuseks võib pidada keskmise suurusega palkmaja ehitamist ajaperioodiga umbes 6 kuud.

Tellija huvi

Iga tellija huvi on ehitamise periood võimalikult lühikeseks saada. Lühem ehitamisperiood aitab tellijal vähendada lisakulusid ajutisele eluasemele, milleks sageli on üürikorter. Samuti üldjuhul hakatakse majalaenu esimese osa väljamaksmise järgselt tasuma ka pangale laenu, mis kokkuvõttes  tellija jaoks igakuiseid kulusid suurendavad.

Tellijal tasub alati ehituslepingu sõlmimise faasis ehitajaga ajaplaan läbi arutada ja teha koos selgeks võimalikud riskikohad, mis ajaplaani võiks mõjutada ja proovida neid maandada. Tegelikkuses on ka ehitaja huvi ehitada võimalikult kiiresti, kuid võimalike ootamatuste vältimiseks ja riskide maandamiseks ollakse sunnitud ajalist puhvrit lisama.