Iga koduomanik tunneb siirast heameelt, kui saab lõpuks oma uude äsjavalminud majja kolida. Pikk ehitusprotsess, palju lahendatud probleeme ja tehtud valikuid hakkavad seejärel vaikselt ununema. Uude kodusse sisseelamine võtab oma aja, kuid elurütm saab paika, kipuvad majaga seotud teemad jääma tahaplaanile.

“Mis ikka uue majaga saab juhtuda, milleks maja hooldusse esialgu investeerida?” Nii mõtlevad paljud uued majaomanikud ja unustavad ära majaga seotud hooldustööd.

Hooldustööd on maja tervise kindlustus

Paraku iga maja ja selle süsteemid vajavad hooldamist ning hooldustöödest ei ole pääsu. Maja hooldustöödesse tuleb vaadata kui investeeringusse, mis aitab tagada maja korrasoleku, igapäevase toimimise ja mille abil  saab kaugemale edasi lükata suuremate remonttööde algust. Millega peab maja hooldustööde puhul arvestama?

Hooldus – ja remonditööde fond

Kuigi osade maja hooldustöödega saab hakkama iga majaomanik ise, ei saa siiski ilma hooldustöödeks rahaliste vahendite kogumiseta hakkama. Seetõttu tasub kohe peale maja valmimisest alustada maja hoolduseks ja remondiks raha kogumist ning teha seda järjepidevalt. Summa suurus, mis igas kuus kõrvale panna, sõltub suuresti maja suurusest, tehnilistest lahendustest ja  ka omaniku enda aja panustamisese võimalusest hooldustööde tegemisel. Numbriliselt võiks esialgu koguda hooldus- ja remondifondi näiteks 0,5% maja ehitushinna m2 kohta aastas ehk näiteks 1400 euro/m2 ehitushinna puhul oleks kogutav summa 120 -130 m2 maja puhul 840 – 900 eurot/aastas või 70 -75 eurot/kuus.

Hooldustööd nimekiri

Selleks, et vajalikud tööd saaksid õigel ajal tehtud ja kavandatud, tuleks majaomanikul pidada maja hooldusraamatut. Hooldusraamatus fikseeritakse kogu maja hooldusvajadus. Hooldustöödeks vajalik info tuleb põhimahus koguda kasutusloa dokumentatsioonist ning seejärel koostada maja hooldustööde nimekiri ja plaanida töödeks kavandatud ajad.

Mõned näited hooldustöödest:

Vihmaveerennide ülevaatus igal sügisel ja kevadel. Sügisel tuleks puhastada vihmaveerennid sinna sattunud lehtedest, okstest ja muust prügist, et oleks tagatud vihmavee äravool. Kevadel tuleks üle vaadata vihmaveerennid eeskätte selle pärast, et need ei oleks saanud kahjustusi võimaliku lume kukkumise tõttu katuselt ja need vajadusel parandada.

Akende- ja uste reguleerimine. Kord aastas tuleks kontrollida üle ka kõik aknad ja vajadusel neid reguleerida või tihendeid uuendada.

Tehnosüsteemide hooldus. Soovitavalt vähemalt üks kord aastast on vajalik hooldada kütteseadmeid ja -süsteemi, ventilatsiooni, valvesüsteemi, kontrollides seadmete tööd vahetada filtreid jne.

Hooldusraamatu juurde tasub koguda kõigi majas kasutatud süsteemide ja lahenduste kasutus- ja hooldusjuhendid, muud tehnilised dokumendid ning kontaktandmeid hooldustöid tegijate kohta. Täpne hooldusvajadus maja tehnoseadmete osas on ära toodud seadmete kasutus-ja hooldusjuhendites.

Kõik teostatud hooldus- ja remonttööd tuleks hooldusraamatus täpselt kuupäevaliselt ära tuua ja lisada ka tööde teostamisega seotud kuludokumendid. Nii on alati võimalik kontrollida, mida ja millal on hooldatud või parandatud.

Korralik hooldusraamat võimaldab täpselt hinnata ja planeerida tulevasi hooldustöid ning nendega seotud kulusid järgmisteks perioodideks ja tagada maja pikaajaline ehituslik- ja tehniline korrashoid kokkuvõttes kõige optimaalsemate kuludega.