Ehitusleping on alusdokument, mille alusel korraldatakse ehitustööde teostamist ja osapoolte, tellija ja ehitaja, vahelist suhtlemist ning koostööd. Leping aitab tagada, et jõutakse kokkulepitud tingimustel soovitud tulemuseni.

Tellija, kellel üldjuhul väike kokkupuude ehitustöödega, lepib sageli pea täielikult ehitaja poolt pakutud lepingu mustandiga ning teeb sinna vähe muudatusi. Kuid parem variant on see, kui ka tellija on ehituslepingu põhjalikult läbi vaadanud ja enda jaoks olulisi nõudeid ja riske lepingus katnud. Vaatame valiku teemasid, mis tellija jaoks oleks oluline korrektselt lepingusse saada.

Ehituslepingus soovitav korrektselt kajastada:

Projektdokumentatsioon ja muud tööde mahtusid ning sisu kirjeldavad dokumendid.
Viited projektdokumentatsioonile, hinnapakkumisele või muudele alusdokumentidele. Need tööde sisu ja mahtusid fikseerivad ning kirjeldavad dokumendid pannakse enamasti lepingu lisadeks. Oluline oleks jälgida, et lõppdokumenti jõuaks viimane versioon projektist ja ka kõik varasemad kokkulepped või täpsustused, milleni on osapooled lepingueelsetes läbirääkimistes jõudnud.

Kvaliteedinõuded.
Kui projektdokumentatsioon ei kajasta konkreetseid kvaliteedinõudeid siis tuleb lisada need nõuded lepingusse. Konkreetsed viited kvaliteedinõuetele võimaldavad hiljem ehitusfaasis tööde kvaliteeti nõuda ja kontrollida. Levinud võimalus on kasutada lepingus viidet tööliigipõhise RYL (Soomes kasutatavad “Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded”) kogumiku 2. klassi kvaliteedinõuetele.

Projektimuudatused.
Sisuliselt igal objektil tuleb paratamatult ehitustööde käigus ette väiksemaid muudatusi. Lepingus tuleks kokku leppida, kuidas toimub projekti muudatuste haldamine, kes korraldab muudatuse kajastamise projektis ning kuidas see kõigi osapoolteni jõuab. Projekti muudatuste mittehaldamisel tekib tavaliselt olukord, kus näiteks mõnes lõigus kasutatakse kogemata valet projekti versiooni, mis kokkuvõttes toob kaasa enamasti tellijale täiendava aja- ja rahakulu.

Ehituskoguriski kindlustus ehk CAR kindlustus.
CAR kindlustus on mõeldud just ehitatavate hoonete kindlustamiseks ehitusperioodil ja aitab maandada võimalikke riske sh. näiteks ladustatud ehitusmaterjali varguse korral. Üldjuhul sõlmib sellise kindlustuse ehitaja kogu ehitusperioodiks. Soovitav oleks jälgida, et CAR kindlustus jääks kehtima või pikendataks, kui ehitusperiood pikeneb. CAR kindlustuse poliis lisatakse tavaliselt üheks lepingu lisaks.

Täitedokumentatsiooni kogumine (soovitavalt elektroonilisel kujul).
Ehitajal on seadusest tulenev nõue vormistada ja esitada kogu ehitusperioodil täitedokumentatsiooni, mis tõendab, et ehitamine on toimunud projektile ja nõuetele vastavalt. Enamik ehitusperioodil tekkivast dokumentatsioonist tuleb hiljem tellijal esitada kasutusloa taotlemiseks elektrooniliselt Ehitisregistri keskkonnas. Seetõttu on väga soovitav korraldada kogu täitedokumentatsiooni koostamine ja allkirjastamine elektrooniliselt, mis vähendab hiljem töid dokumentide skaneerimiseks.

Tööde vastuvõtmine ja arveldamine ning tähtajad.
Selgelt tuleb fikseerida lepingus tööde ja töölõigu vastuvõtmise ja arveldamise kord. Soovitav lahendus on lähtuda kokkulepitud aja-ja maksegraafikus kirjeldatud töölõikudest, mis on seotud ka tähtajaga. Tähtaja saabumisel kutsub ehitaja tellija töölõigus kirjeldatud töid üle vaatama. Tellijal on tavaliselt lepingujärgselt aega 2-3 päeva töid üle vaadata, kuid praktikas ootab ehitaja vastust juba ülevaatuse päeval. Kui töölõigus on puudusi, fikseerib tellija need ja esitab ehitajale. Selleks, et tööd seisma ei jääks on soovitav ülevaatuse aktis fikseerida, et ehitaja saab esitada puudusteta töö osale arve ning puudustega töö summa võetakse aktist maha ning arveldatakse peale puuduse kõrvaldamist.