Energiatõhusus peab paranema ja koormust loodusele tuleb vähendada. See on ka Finnlogi selge veendumus. Millega aga kindlasti ei tahaks nõus olla, on olukord, kus normid karmistuvad, aga tootmisprotsessis kulutatavat energiat ega ka hilisema utiliseerimisega kaasnevat survet looduse seisukohast arvesse ei võeta. Minu arust ei saa näha asju nii lühikeses perspektiivis. Palkmaja puhul on kahju loodusele kõige väiksem. Mets on pea ainuke isetaastuv laialt kasutuses olev materjal. Tänapäeval tehakse ehitusplokke, betooni, telliseid ja muid materjale loodusvaradest, mida me enam maapinda kunagi tagasi ei pane. Puitmaja tootmisprotsessis kulutatav energiamaht kasutatakse täies ulatuses ära ja see on kordades väiksem kui mõnes muus ehitusmaterjalide tootmises. Palkmaja jõuab pigem aastasadade jooksul loomulikul teel loodusesse tagasi, mitte ei jää aastateks kuhugi vedelema, enne kui keegi tark mees midagi välja mõtleb.

Alates 2021. aastast peavad kõik hooned olema liginullenergiahooned. See tähendab, et väikeelamud võivad tulevikus kulutada aastas maksimaalselt 50 kWh/(m²a), mis eeldab igas elumajas päikesepaneelide kasutamist, olenemata sellest, kas seina paksus on 350‑millimeetrise soojustusega või on tegemist palkseinaga. Palkmaja puhul tuleb tõenäoliselt kasutada 2 kW võimsamat küttekeha, mis toob tänaste hindadega võrreldes kaasa 1500 eurot lisakulu. Asjale nii lähenedes tundub kõik üsna normaalne, tegelikkuses aga ei hakata päikesepaneele ilmselt nii palju ostma, kuna paljudes kohtades on neid vaja ainult märgise jaoks ja reaalset kasu neist ei ole. Põhjamaades eelistavad inimesed üldiselt elada metsa ääres või vähemalt suurte puude lähedal, kust ei ole võimalik ära tasuvat päikeseenergiat saada. Samas pole see Hollandis ning ka Saksamaal probleem, kuna seal on olukord teine.

Eraldi teemana võiks muidugi vaadelda, kui palju meie elamu energiabilansist kulub üldse väikeelamute kütmisele. Ei ole küll näinud analüüse, kuid usun, et see on kindlasti alla 1%. Seda eriti uute, alates 2021. aastast ehitatavate elamute puhul. Kohati tundub, et asi on tehtud teistele näitamiseks või hoopis muude valdkondade, näiteks kivisöe kasutamise tasakaalustamiseks. Mitu meie lähiümbruse riiki on kehtestanud üleminekuperioode ning käsitlenud liginullenergiahoonet teisiti. Tundub nagu jookseks Eesti kõige eest nagu rattaraamiga mootorratas. Loodame, et raam peab siiski vastu.