Palkmaju on testitud nii maavärinate, tugevate tuulte, kui ka tulekindluse suhtes. Maavärinate suhtes on teada, et palkide omavaheline mitte jäik ühendus võimaldab nende omavahelist liikumist nö. annab järgi.

Maavärin küll raputab samamoodi nii palkelamut, kui ka kivielamut aga vahe tuleb sellest et tsementühendus ei pea kiiretele pikisuunas liikumistele kuigi kaua vastu. Tekivad mõrad ja hoone võib kokku kukkuda. Palkkonstruktsiooni puhul toimub küll intensiivne liikumine samamoodi aga maavärina lõppedes säilitab hoone sama olukorra.

Tugevate tuulte piirkonnas nagu näiteks Islandil ja näiteks USA-s on nähtud, et karkassi ühendused on siiski liiga nõrgad ja annavad järgi pikas pingeolukorras, kus tuul mitmeid kordi suunda muudab ja üsna suure kiirusega puhub. Palkseinale pole see aga jälle probleem. Seinad võivad küll hetkeks kuju muuta aga võtavad olukorra muutudes oma endise kuju.

Tulekindlus on üks olulisi näitajaid, mida palju on testitud. Kuna seinad on väga massiivsed ja isegi suure tulekahju korral ei juhtu nendega peale sööstumise midagi. Katsuge visata lõkkesse 200×200 mm puuklots. Isegi hommikuks pole veel põlenud. Majade tulekindluse puhul on olulisemaks näitajaks tulepüsivus. See tähendab kui kaua võtab aega inimeste väljumine majast tulekahju korral, enne kui see eluohtlikuks saab. Siin on palkmaja kindlasti üks liidritest.

Mida pole aga teada ja mida oleks huvitav katsetada oleks tulirelvad. Peame siin silmas just tavakasutuses olevaid käsirelvi. Tundub et ka siin võiks palkmaja olla suhteliselt heas positsioonis oma massiivsuse ja tiheduse tõttu. Teiste konstruktsioonide puhul saab ilmselt saatuslikuks nende õhulisus. Mõtlesime et oleks ehk huvitav teada, kuidas siis ikkagi kuulid palki läbivad. Kas on erinevus risti ja pikkikiudu puidu ja millise kaliibriga kuul siis ikkagi palgist läbi läheb.

Jälgige meid ja meie tegemisi.